Erinevate enesekohaste küsimustike, testide ja intervjuude abil saame hinnata:
- üldist emotsionaalset enesetunnet;
- psüühika- ja käitumishäire esinemist;
- isiksuse psühhopatoloogiat;
- vaimseid võimeid,
- mälu, tähelepanu jt kognitiivseid funktsioone
Hindamisega kaasneb põhjalik tagasiside uuringu tulemustest ja nõustamine. Vajadusel väljastan tõendi spetsialisti arvamusega isiku psüühilise seisundi kohta. Arvamuse koostan hindamise käigus teostatud uuringu tulemuste põhjal.
Uuringu läbiviimiseks on esmalt vaja registreerida kliinilise psühholoogi vastuvõtule!
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH, ADHD) on närvisüsteemi arenguhäire, mille põhisümptomiteks on tähelepanu häiritus, hüperaktiivsus ja/või impulsiivsus. ATH on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid nii lapse- kui täiskasvanueas. Hinnanguliselt esineb ATH ligi 8%-l lastest ja 7%-l täiskasvanutest. Kuigi ATH algab varases lapsepõlves, võivad selle sümptomid püsida ka täiskasvanueas, mõjutades inimese igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.
Sagedamini esinevad ATH sümptomid on:
- Tähelepanu- ja keskendumisraskused.
- Hajameelsus ja unustamine igapäevatoimingutes.
- Liigne füüsiline või vaimne aktiivsus.
- Raskused ülesannete alustamise ja lõpule viimisega.
- Impulsiivne käitumine ja emotsionaalne reageerimine.
- Raskused suhete ja ajajuhtimisega nii eraelus kui tööl.
- Raskused kokkulepetest kinnipidamisega.
ATH diagnoosimine DIVA intervjuu abil (ingl k Diagnostic Interview for ADHD in Adults)
ATH diagnoosimise olulisemaks osaks on põhjalik intervjuu, kus kogutakse infot patsiendi sümptomite ja vaevuste kohta nii praegu kui ka varasemalt lapsepõlves. Intervjuu vajaduse üle otsustab ja tulemusi tõlgendab psühholoog, kes koos patsiendiga koostab ka edasise raviplaani. Meie psühholoog viib läbi DIVA-intervjuu, mis on spetsiaalselt loodud täiskasvanute ATH diagnoosimiseks. Intervjuu käigus täpsustatakse:
- Sümptomite ilmnemise aeg ja nende kestvus.
- Sümptomite intensiivsus ja nende mõju igapäevaelule.
- Kuidas on ATH mõjutanud toimetulekut, tööelu, suhteid ja isiklikku heaolu.
Kuidas intervjuuks valmistuda?
Intervjuu õnnestumiseks soovitame enne kohtumist meenutada lapsepõlves toimunut, näiteks kooliaegseid raskusi, õpitulemusi, suhtlemist kaaslaste ja lähedastega. Kui võimalik, võiks enne intervjuud arutada lapsepõlve puudutavaid küsimusi pereliikme või kellegagi, kes teie varajast elu mäletab. Samuti on soovitatav intervjuule kaasa võtta pereliige või lähedane inimene, kes tunneb hästi teie igapäevaelu ja suudab vajadusel kommenteerida.
ATH ravi võimalused
Pärast DIVA testi tulemusi arutatakse koos psühholoogiga sobivaid ravivõimalusi. Vajadusel suunatakse klient psühhiaatri juurde medikamentoose ravi saamiseks. ATH ravi võib hõlmata:
- Elustiili muutusi, mis hõlmavad ajajuhtimist, ülesannete planeerimist ja toimetulekuoskuste parandamist.
- Tugigruppe ja nõustamist, mis võivad pakkuda emotsionaalset tuge ja praktilisi nõuandeid igapäevaelu paremaks juhtimiseks.
- Psühhoteraapiat, näiteks kognitiiv-käitumisteraapiat, mis aitab arendada strateegiaid ATH sümptomitega toimetulemiseks.
- Ravimeid, mis aitavad reguleerida ajukeemiat, et parandada keskendumist ja vähendada impulsiivsust.